Suitsusaun, mis on aastasadu olnud maainimese eluringiga vahetult seotud püha paik, taasühendab Lõuna-Eestis põlvkondi.

Esivanemate vaimne pärand köidab üha rohkem inimesi, kes praeguses globaliseeruvas maailmas oma juuri otsivad. Kuidas leida niidiotsi oma rahvakillu olemuse ja põliste väärtuste juurde, mida on sajandeid edasi antud suulise pärimusena? Lõuna-Eestis avab selleks ühe võimaluse Vana-Võromaa suitsusaunakombestik, mida fotograaf Andres Treial mitme aasta jooksul saunast sauna käies jäädvustas.

Lõuna-Eestis on hinnangute kohaselt kuni 3000 kasutuses olevat suitsusauna, nii vanemaid kui ka hiljuti ehitatuid. Elukogenumad kogukonna liikmed oskavad noorematele nõu anda, kuidas suitsusauna ehitada, kütta, kasutada. Suitsusauna on meie esivanemad pidanud pühaks paigaks, sest see oli seotud kogu inimese elukaarega: lapsetegemisest ja sünnist kuni kõigi eluliselt tähtsate toimingute pühitsemise ning lõpuks siit ilmast lahkumiseni.

Traditsiooniliselt rajati suitsusaun talus kindla koha peale ja seda peeti väravaks, n-ö portaaliks selle ja teise ilma vahel. Saunas suheldi esivanematega ja küsiti neilt juhatust. Rituaalne vihtlemine pühitses olulisi ettevõtmisi, lõpetas ühe eluperioodi ja alustas järgmist. Igal paikkonnal, igal perel kujunesid välja oma saunarituaalid, leilivõtmine jagunes aga paljudes kohtades kolme ossa: puhastumine, ravitsemine ja tänulikkuse väljendamine.

Vana-Võromaal siiani elavana säilinud suitsusaunakombestik, mis kanti 2014. aastal UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja, viitab kultuurile, mis oli ligi 3000–4000 aastat tagasi omane kogu põhjapoolkera parasvöötme rahvastele. Suitsusaun usuti olevat puhastava toimega nii kehale kui ka hingele, lisaks leidis see igapäevast kasutust muul otstarbel, näiteks liha suitsutamiseks. Neid ülesandeid täidab suitsusaun Lõuna-Eestis endiselt, taasühendades põlvkondi.

Suitsusauna ehitamine

Suitsusauna, mille iseloomulikuks tunnuseks on palkhoone, korstna puudumine ja avatud küttekolle kerisekivide kuumutamiseks, kasutatakse Lõuna-Eestis aastaläbi. Talvine saunategu on raskem, aga seda ergastavam on pärast kuuma vihtlemist jääauku karata või lumes püherdada.

Lõuna-Eestis rajatakse suitsusaunasid traditsiooniliselt palkehitisena, kuid leidub ka üksikuid maakivist saunu, samuti koobassaunu. Traditsiooniliselt alustati suitsusauna ehitamist vana kuu kuiva ajaga, et saun saaks kõva ja hea. Naelte asemel kasutati kinnituseks puupulkasid, palkide vahele pandi sammalt.

Saunas käidi ikka terve perega, tavaliselt võtsid esimesena leili mehed ja seejärel naised lastega – alguses oli saun nende jaoks lihtsalt liiga kuum. Suitsusauna minnes jäetakse suuremad riided tuppa ja võetakse ümber suurrätt või saunalina. Saunajoogina on pruugitud vett, kasemahla või mõnd hapukat jooki, samuti kalja ja viimasel ajal üha sagedamini õlut.

Suitsusauna kasutati vanasti ja nüüdki liha suitsutamiseks, odralinnase kuivatamiseks ja suitsutuseks, samuti maitsetaimede, sibulate ja ka lambavilla kuivatamiseks. Suitsuliha küpseb suitsusaunas valmis kahe ööpäevaga. Enne suitsutamist liha sooldub 5–7 päeva.

Lugu ilmus ajakirjas National Geographic Eesti (juuli 2021). Loe lähemalt www.nationalgeographic.ee